{"id":7681,"date":"2020-09-28T14:24:37","date_gmt":"2020-09-28T12:24:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sbunker.org\/?p=7681"},"modified":"2024-09-13T14:26:31","modified_gmt":"2024-09-13T12:26:31","slug":"sa-me-e-rende-gjendja-ne-shendetesi-aq-edhe-me-keq-ne-ekonomi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sbunker.org\/en\/analize\/sa-me-e-rende-gjendja-ne-shendetesi-aq-edhe-me-keq-ne-ekonomi\/","title":{"rendered":"Sa m\u00eb e r\u00ebnd\u00eb gjendja n\u00eb sh\u00ebndet\u00ebsi, aq edhe m\u00eb keq n\u00eb ekonomi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Sh\u0451ndeti publik dhe ekonomia kan\u0451 lidhshm\u0451ri edhe n\u0451 koh\u0451 t\u0451 pandemis\u0451, dhe p\u0451r at\u0451 arsye m\u0451nyra m\u0451 e mir\u0451 q\u0451 ti ndihmohet ekonomis\u0451 n\u0451 k\u0451t\u0451 kriz\u0451 \u0451sht\u0451 q\u0451 t\u0451 vendosen restrikcione adekuate q\u0451 pandemia t\u0451 vihet n\u0451n kontroll.<\/strong><\/p>\n<p>KOVID-19 pandemia shkaktoi kriz\u0451n ekonomike m\u0451 t\u0451 madhe qysh nga koha pas Luft\u0451s s\u0451 Dyt\u0451 Bot\u0451rore. Ekonomia bot\u0451rore pritet q\u0451 t\u0451 ket\u0451 rr\u0451nie p\u0451r 5% k\u0451t\u0451 vit, q\u0451 \u0451sht\u0451 rr\u0451nie m\u0451 e madhe n\u0451 75 vitet e fundit, dhe nuk ka asnj\u0451 shtet q\u0451 nuk \u0451sht\u0451 prekur nga kriza.<\/p>\n<p>Por kjo kriz\u0451 nuk dallon nga tjerat vet\u0451m p\u0451r at\u0451 arsye. Dallon p\u0451r arsye se ajo buroi nga sfer\u0451 jasht\u0451 ekonomis\u0451, gjegj\u0451sisht, buroi nga perhapja e nj\u0451 virusi. Kjo parashtron edhe pyetjen- nga aspekti ekonomik, a \u0451sht\u0451 m\u0451 mir\u0451 t\u0451 vihen restrikcione q\u0451 t\u0451 ndalohet p\u0451rhapja e virusit, ose \u0451sht\u0451 m\u0451 mir\u0451 mos t\u0451 miren aspak masa? Suedia dhe Maqedonia n\u0451 koh\u0451 t\u0451 pandemis\u0451 e japin p\u0451rgjigjen.<\/p>\n<h5><strong>Eksperimenti i Suedis\u0451<\/strong><\/h5>\n<p>Suedia kishte reakcion jotipik n\u0451 pandemin\u0451 e KOVID-19. P\u0451rderisa t\u0451 gjitha shtetet tjera europjane vendos\u0451n restrikcione dhe i \u201cmbyllnin\u201d ekonomit\u0451 q\u0451 ta ndalojn\u0451 p\u0451rhapjen e virusit, ajo vendosi mos t\u0451 b\u0451n asgj\u0451. Me k\u0451t\u0451 dha eksperimentin m\u0451 t\u0451 madh natyral n\u0451 historin\u0451 m\u0451 t\u0451 re.<\/p>\n<p>Rezultatet afatshkurta nga eksperimenti suedez jan\u0451 m\u0451 evidente dhe m\u0451 s\u0451 miri mund t\u0451 shihen n\u0451se ajo krahasohet me shtetet fqinje skandinave t\u0451 saj- Danimark\u0451n, Norvegjin\u0451 dhe Finland\u0451n.<\/p>\n<p>Rezultatet sh\u0451ndetsore bindsh\u0451m jan\u0451 m\u0451 t\u0451 k\u0451qia n\u0451 Suedi. Numri i viktimave nga KOVID-19 \u0451sht\u0451 pes her\u0451 m\u0451 i madh se n\u0451 Danimark\u0451, dhjet\u0451 her\u0451 m\u0451 i madh se n\u0451 Finland\u0451 dhe dymb\u0451dhjet\u0451 her\u0451 m\u0451 i madh se n\u0451 Norvegji.<\/p>\n<p>Nuk \u0451sht\u0451 \u00e7udi. Pa masa restriktive, kjo ishte e pritur. Por, cilat jan\u0451 rezultatet ekonomike? Edhe ato jan\u0451 m\u0451 t\u0451 k\u0451qija n\u0451 Suedi.\u00a0<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/databrowser\/view\/TEINA011\/default\/table\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PBB<\/a>\u00a0n\u0451 Suedi n\u0451 kuartalin e dyt\u0451 ra p\u0451r 8.3%, n\u0451 Danimark\u0451 p\u0451r 6.9%, nd\u0451rsa n\u0451 Norvegji dhe Finland\u0451 p\u0451r 5.1% dhe 4.5%.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-9369\" src=\"https:\/\/cdn.respublica.edu.mk\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Kolku-poloso-zdravstvo-tolku-polosa-ekonomija-1.jpg\" alt=\"Kolku poloso zdravstvo tolku polosa ekonomija 1\" width=\"327\" height=\"200\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-9373\" src=\"https:\/\/cdn.respublica.edu.mk\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Kolku-poloso-zdravstvo-tolku-polosa-ekonomija-2.jpg\" alt=\"Kolku poloso zdravstvo tolku polosa ekonomija 2\" width=\"322\" height=\"200\" \/><\/p>\n<p>Burim:\u00a0<a href=\"https:\/\/www.worldometers.info\/coronavirus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Worldometers<\/a>\u00a0\u0438\u00a0<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/databrowser\/view\/TEINA011\/default\/table\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u0415\u0432\u0440\u043e\u0441\u0442\u0430\u0442<\/a><\/p>\n<p>Pse Suedia ka rezultate ekonomike m\u0451 t\u0451 dob\u0451ta se fqinj\u0451t, edhe pse nuk e \u201cmbylli\u201d ekonomin\u0451, p\u0451r dallim nga ato?<\/p>\n<p>Edhe pse Suedia nuk e mbylli ekonomin\u0451 ajo gj\u0451 aspak nuk e kurseu nga shok-u ekonomik. T\u0451 gjith\u0451 partner\u0451t e saj ekonomik u \u201cmbyll\u0451n\u201d, dhe p\u0451r at\u0451 arsye k\u0451rkesat e jashtme p\u0451r prodhime suedeze kishin rr\u0451nie, p\u0451rkat\u0451sisht, eksporti suedez sh\u0451noi rr\u0451nie, nj\u0451lloj sikur edhe ajo t\u0451 kishte v\u0451n\u0451 masa restriktive.<\/p>\n<p>Por, fakti q\u0451 Suedia nuk aplikoi masa restriktive, shkaktoi nj\u0451 d\u0451m shtes\u0451 te ato. Atje numri i personave t\u0451 infektuar dhe viktimave ishte shum\u0451 m\u0451 i madh se n\u0451 shtetet tjera, dhe kjo shkaktoi q\u0451 njer\u0451zit dhe kompanit\u0451 t\u0451 p\u0451rmbahen nga shpenzimi dhe investimi, shum\u0451 m\u0451 tep\u0451r se n\u0451 shtetet tjera. Ashtu, n\u0451 prill, kur n\u0451 Norvegji numri i rasteve t\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/appsso.eurostat.ec.europa.eu\/nui\/submitViewTableAction.do\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">reja sh\u0451noi rritje<\/a>\u00a0nga 4.8% n\u0451 krahasim me muajin paraprak, n\u0451 Suedi n\u0451 muajin e njejt\u0451 numri i rasteve rritej, por edhe tregu sh\u0451noi rr\u0451nie nga 1.5%.<\/p>\n<p>Rezultatet nga eksperimenti suedez jan\u0451 t\u0451 padyshimta. Ajo q\u0451 Suedia nuk solli masa restriktive n\u0451 koh\u0451 t\u0451 pandemis\u0451 nuk solli asgj\u0451 t\u0451 mir\u0451, vet\u0451m e zgj\u0451roi pandemin\u0451, i k\u0451q\u0451soi rezultatet sh\u0451ndetsore dhe bashk\u0451 me ato dhe ato ekonomike.<\/p>\n<h5><strong>Maqedonia n\u0451 fillim ishte shembull pozitiv<\/strong><\/h5>\n<p>Ne ishim shembull pozitiv kur filloi pandemia. N\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/www.imf.org\/~\/media\/Files\/Publications\/WEO\/2020\/April\/English\/StatsAppendixA.ashx?la=en\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">proekcionet<\/a>\u00a0t\u0451 prillit, Fondi Nderkomb\u0451tar Monetar, parashikoi se ekonomia jon\u0451 k\u0451t\u0451 vit do t\u0451 ket\u0451 rr\u0451nie vet\u0451m 4%. Vet\u0451m S\u0451rbia, Moldavia dhe Malta nga shtetet europjane pritej t\u0451 jen\u0451 me t\u0451 mir\u0451 nga ne.<\/p>\n<p>Pse pritjet ishin aq pozitive? Faktori i par\u0451 ishte se ekonomia jon\u0451 shquhet si relativisht e mbyllur, shum\u0451 m\u0451 pak e integruar n\u0451 rjedhat globale ekonomike nga ekonomit\u0451 tjera europjane, shum\u0451 m\u0451 tep\u0451r e mvarur nga faktor\u0451 t\u0451 mbrendsh\u0451m. P\u0451r at\u0451 edhe relativisht mir\u0451 kalonim gjat\u0451 krizave ekonimike globale, si p\u0451r shembull gjat\u0451 viteve 2008-2009, kur ishim nj\u0451 nga shtetet m\u0451 pak t\u0451 prekura n\u0451 Europ\u0451.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-9377\" src=\"https:\/\/cdn.respublica.edu.mk\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Kolku-poloso-zdravstvo-tolku-polosa-ekonomija-3.jpg\" alt=\"Kolku poloso zdravstvo tolku polosa ekonomija 3\" \/>Burim:\u00a0balkaninsight.com<\/p>\n<p>Faktori i dyt\u0451 ishte se, kur b\u0451heshin k\u0451to proekcione, n\u0451 fund t\u0451 marsit dhe fillim t\u0451 prillit, ne ishim nje nga shtetet q\u0451 ishin m\u0451 pak t\u0451 prekura n\u0451 Europ\u0451 nga koronavirusi. Kishim restrikcione n\u0451 koh\u0451 t\u0451 duhur, masat aplikoheshin, p\u0451rhapja e virusit ishte e ngadal\u0451suar dhe pritej q\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/mia.mk\/virusot-potvrden-ka-828-lica-filipche-zadovolen-od-strategi-ata\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">gjithsej t\u0451 kemi<\/a>\u00a0rreth 2000 raste t\u0451 personave t\u0451 infektuar.<\/p>\n<p>Kur s\u0451 fundmi u shpall\u0451n t\u0451 dh\u0451nat ekonomike p\u0451r kuartalin e dyt\u0451, u pa se n\u0451 t\u0451 vertet\u0451 jemi nga m\u0451 t\u0451 k\u0451qinjt\u0451 n\u0451 Europ\u0451. Rr\u0451nia e PBB n\u0451 kuartalin e dyt\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/databrowser\/view\/TEINA011\/default\/table\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u0451sht\u0451 12.7%<\/a>\u00a0(n\u0451 krahasim me periudh\u0451n e njejt\u0451 t\u0451 vitit 2019), gj\u0451 q\u0451 \u0451sht\u0451 m\u0451 mir\u0451 se disa dhjetra shtete tjera europjane dhe m\u0451 keq se nj\u0451zet. Pse kaluam aq keq edhe p\u0451rkrah pritjeve pozitive q\u0451 kishim n\u0451 fillim.<\/p>\n<h5><strong>Gabimet me masat ekonomike<\/strong><\/h5>\n<p>Padyshim, kan\u0451 ndikim edhe gabimet me masat qeveritare ekonomike. Ata vonuan, paketi kryesor u soll n\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/vlada.mk\/node\/20813\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">31 mars<\/a>, 20 dit\u0451 pas mbylljes s\u0451 shkollave, \u00e7erdheve, restoranteve dhe qendrave tregtare. Vet\u0451 masat ishin t\u0451 orientuara para se gjithash kah kompanit\u0451 e m\u0451dhaja -ndihm\u0451 m\u0451 t\u0451 madhe shtet\u0451rore fituan kompani\u00a0<a href=\"https:\/\/arhiva.telma.com.mk\/angushev-ne-komentira-za-vladinata-pomosh-za-isplata-na-plati-vo-brako-od-sistina-velat-gi-ispolnile-uslovite\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">te m\u0451dhaja<\/a>\u00a0q\u0451 realizojn\u0451 fitime nga miliona euro, si spitalet private, kazinot, bastoret ose kompanit\u0451 e huaja nga zonat ku nuk pagohen tatime. Kompanit\u0451 e vogla ishin t\u0451 anashkaluara. Kishim vet\u0451m nj\u0451 mas\u0451 t\u0451 ve\u00e7ant\u0451 p\u0451r biznese mikro, t\u0451 vogla dhe t\u0451 mesme-kredite pa interes me shum\u0451 totale prej 14 milion euro, t\u0451 cilat\u00a0<a href=\"https:\/\/www.oecd.org\/coronavirus\/policy-responses\/coronavirus-covid-19-sme-policy-responses-04440101\/#tablegrp-d1e3211\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">menj\u0451heri u shfryt\u0451zuan<\/a>. Shum\u0451 nga shtetet e zhvilluara kishin pako speciale vet\u0451m p\u0451r nd\u0451rmarjet e vogla, p\u0451r arsye se ato ishin m\u0451 t\u0451 prekura nga kriza. Gjermania, p\u0451r shembull, siguroi subvencione direkte nga 10 miliard euro vet\u0451m p\u0451r t\u0451 vet\u0451pun\u0451suarit dhe p\u0451r mikro bizneset(deri 10 t\u0451 pun\u0451suar).<\/p>\n<p>Ndihma ishte e realizuar edhe n\u0451 menyr\u0451 te gabuar, dhe pjes\u0451 e t\u0451 hollave t\u0451 cilat duhej t\u0451 mbarojn\u0451 te pun\u0451tor\u0451t, mbaruan te pronar\u0451t e kompanive. Kishte dhe raste\u00a0<a href=\"https:\/\/www.slobodnaevropa.mk\/a\/%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B0-%D0%B0%D0%BD%D0%B3%D0%B5%D0%BB%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B0-%D0%B3%D1%80%D1%83%D0%BF%D0%B5%D1%80-%D0%BA%D0%BE%D1%80%D1%83%D0%BF%D1%86%D0%B8%D1%98%D0%B0\/30812865.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">suspekte<\/a>\u00a0t\u0451 korrupcionit, ku ndihm\u0451 nga shteti fituan kompani t\u0451 menaxhuar nga funkcionar\u0451 shtet\u0451ror.<\/p>\n<p>Qytetar\u0451t ishin thuajse t\u0451 gjith\u0451 t\u0451 anashkaluar nga masat e aplikuara. Masat q\u0451 u p\u0451rkisnin atyre (kartelat pagesore) u soll\u0451n n\u0451 pakon e tret\u0451 te masave, n\u0451 fillim t\u0451 muajit qershor, dhe ishin mjaft modeste. Shuma e p\u0451rgjithshme e\u00a0<a href=\"https:\/\/finance.gov.mk\/mk\/node\/8812\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">paralajm\u0451ruar<\/a>\u00a0e mjeteve ishte 28 milion euro, q\u0451 \u0451sht\u0451 vet\u0451m 0.25% nga PBB dhe vet\u0451m 1\/6 nga mjetet e\u00a0<a href=\"https:\/\/finansiskatransparentnost.koronavirus.gov.mk\/#\/payments-details\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u0451rgjithshme<\/a>\u00a0t\u0451 cilat shteti i shpenzoi p\u0451r menaxhimin me KOVID -19 kriz\u0451n. Kjo \u0451sht\u0451 shum\u0451 pak q\u0451 t\u0451 zbuten efektet e d\u0451mshme nga kriza qe i p\u0451suan qytetar\u0451t dhe q\u0451 t\u0451 \u201crestartohet\u201d ekonomia.<\/p>\n<p>Por, edhe pse u b\u0451n\u0451 shum\u0451 gabime n\u0451 masat ekonomike, ajo nuk \u0451sht\u0451 arsye kryesore p\u0451r rezultatet e k\u0451qia ekonomike.<\/p>\n<h5><strong>Bil<\/strong><strong>a<\/strong><strong>nci katastrofal sh\u0451ndet\u0451sor<\/strong><\/h5>\n<p>Arsye kryesore p\u0451r rezultatet e k\u0451qija ekonomike isht\u0451 se, kah fundi i prillit, bilanci yn\u0451 sh\u0451ndetsor u p\u0451rkeq\u0451sua shum\u0451. Fillluan t\u0451 b\u0451hen l\u0451shime p\u0451r grupe t\u0451 ndryshme shoq\u0451rore ndikuese, si\u00e7 jan\u0451 komunitetet fetare dhe disa biznes grupacione. Nuk kishte p\u0451rgjegj\u0451si p\u0451r organizimin e liturgjive n\u0451 kushte kur kishte ndales\u0451 p\u0451r mbledhje t\u0451 njer\u0451zve, i\u2019u lejua kishave q\u0451 t\u0451 punojn\u0451 gjat\u0451 Pashk\u0451ve, nuk u reagua kur b\u0451heshin tubimet p\u0451r shkak t\u0451 iftareve, i\u2019u lejua xhamive t\u0451 mbajn\u0451 lutjet e Ramazanit. I\u2019u lejua restoranteve dhe bastoreve q\u0451 t\u0451 hapin bizneset, edhe pse eventimentet kulturore ishin t\u0451 ndaluara. Ministri i pun\u0451ve t\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/vistinomer.mk\/kontraspin-na%D1%9Ce-chulev-minister-za-vnatreshni-ili-soci%D1%98alen-rabotnik-i-psihi%D1%98atar\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">brendshme<\/a>\u00a0nuk i sanksionoi ato q\u0451 i thyenin masat ndaluese, me pretekst se ashtu do ta p\u0451rkeq\u0451son gjendjen ekonomike edhe ashtu t\u0451 r\u0451nd\u0451. N\u0451 fund masat krejt\u0451sisht u relaksuan, shum\u0451 her\u0451t ndoshta, n\u0451 kushte kur rezultatet sh\u0451ndetsore n\u0451 realitet perkeq\u0451soheshin.<\/p>\n<p>Ashtu, nga pritjet e para p\u0451r 2000 t\u0451 infektuar, erdh\u0451m ne situat\u0451 ku kemi 1000 raste t\u0451 reja t\u0451 infektimit n\u0451 jav\u0451 dhe kemi 700 viktima. Me k\u0451t\u0451, rezultatet tona\u00a0<a href=\"https:\/\/www.worldometers.info\/coronavirus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">sh\u0451ndetsore<\/a>\u00a0jan\u0451 mes m\u0451 t\u0451 r\u0451ndave n\u0451 bot\u0451 dhe vet\u0451m nj\u0451zet shtete n\u0451 t\u0451 gjith\u0451 bot\u0451n kan\u0451 m\u0451 shum\u0451 viktima n\u0451 num\u0451r nga 1 milion banor\u0451.<\/p>\n<p>Me shembull e ilustruam m\u0451simin m\u0451 t\u0451 r\u0451nd\u0451sish\u0451m ekonomik nga rrjedhja e deritanishme e kriz\u0451s- se sa m\u0451 t\u0451 k\u0451qia jan\u0451 bilancet sh\u0451ndetsore, aq m\u0451 t\u0451 k\u0451qia do t\u0451 jen\u0451 rezultatet ekonomike. Shtetet t\u0451 cilat kishin rezultate m\u0451 t\u0451 k\u0451qia sh\u0451ndetsore gjat\u0451 pandemis\u0451 si Italia, Spanja, Britania e Madhe, Franca dhe Belgjika, kishin dhe rr\u0451nien m\u0451 t\u0451 madhe t\u0451 PBB n\u0451 kuartalin e dyt\u0451. Ne, p\u0451r fat t\u0451 keq u gjind\u0451m n\u0451 ket\u0451 grup\u0451 t\u0451 shteteve.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-9381\" src=\"https:\/\/cdn.respublica.edu.mk\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Kolku-poloso-zdravstvo-tolku-polosa-ekonomija-4.jpg\" alt=\"Kolku poloso zdravstvo tolku polosa ekonomija 4\" \/>Burim<a href=\"https:\/\/dataverse.harvard.edu\/dataset.xhtml?persistentId=doi:10.7910\/DVN\/L20LOT\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">: China Data Lab<\/a>\u00a0\u0438\u00a0<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/databrowser\/view\/TEINA011\/default\/table\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u0415\u0432\u0440\u043e\u0441\u0442\u0430\u0442<\/a><\/p>\n<p>Arsyja \u0451sht\u0451 nj\u0451lloj si e Suedis\u0451, dhe shum\u0451 e njohur n\u0451 shkencat ekonomike- pritjet. Rezultatet e k\u0451qia sh\u0451ndet\u0451sore i p\u0451rkeq\u0451sojn\u0451 pritjet e shoq\u0451ris\u0451, gjenerojn\u0451 josiguri p\u0451r t\u0451 ardhmen, dhe p\u0451r k\u0451t\u0451 arsye qytetar\u0451t dhe kompanit\u0451 p\u0451rmbahen nga shpenzimi dhe investimi, gj\u0451 q\u0451 me tej krijon ulje t\u0451 k\u0451rkesave agregate dhe e ngadal\u0451son aktivitetin ekonomik. Rolin i pritjeve n\u0451 ekonomi e ka theksuar Kejnz, n\u0451 vitin\u00a0<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/The_General_Theory_of_Employment,_Interest_and_Money\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">1936<\/a>, dhe sot mes ekonomist\u0451ve \u0451sht\u0451 i njohur mendimi se tejkalimi i Depresionit t\u0451 madh gjat\u0451 viteve 30-ta arrihet p\u0451r shkak t\u0451 pritjeve t\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/www.jstor.org\/stable\/29730131\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u0451rmirsura<\/a>. Por, krator\u0451t tan\u0451 t\u0451 politikave shihet se me tep\u0451r duan ti besojn\u0451 pronar\u0451ve t\u0451 restoranteve dhe bastoreve lokale se shkenc\u0451tar\u0451ve t\u0451 ekonomis\u0451.<\/p>\n<p><strong>Tani si do t\u2019ia b\u0451jm\u0451<\/strong><strong>?<\/strong><\/p>\n<p>Pse duhet t\u0451 dihet e gjith\u0451 kjo? Q\u0451llimi i k\u0451tij artikuli nuk \u0451sht\u0451 vet\u0451m t\u0451 tregojm\u0451 se \u0451sht\u0451 gabuar n\u0451 t\u0451 kaluar\u0451n. Q\u0451llimi \u0451sht\u0451 t\u0451 udh\u0451zohemi \u00e7ka duhet t\u0451 b\u0451het n\u0451 t\u0451 ardhmen.<\/p>\n<p>N\u0451 situat\u0451 kur shum\u0451 shtete t\u0451 Europes fillojn\u0451 t\u0451 ballafaqohen me val\u0451 t\u0451 dyt\u0451 t\u0451 pandemis\u0451 dhe kur shumica e tyre konsiderojn\u0451 rikthimin e masave\u00a0<a href=\"https:\/\/www.reuters.com\/article\/health-coronavirus-europe\/european-cities-announce-new-restrictions-as-covid-19-cases-soar-idINKBN2692PM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">restriktive<\/a>, dhe ne do t\u0451 duhet t\u0451 fillojm\u0451 t\u0451 mendojm\u0451 p\u0451r t\u0451 njejt\u0451n gj\u0451. Po, masat restriktive nuk duhet t\u0451 jen\u0451 t\u0451 rrepta si ato q\u0451 i kishim n\u0451 mars-prill, mund t\u0451 jen\u0451 m\u0451 t\u0451 buta dhe m\u0451 selektive, dhe se duhet t\u0451 fillohet n\u0451 ate m\u0451nyr\u0451 gjithsesi. Por, n\u0451se shtetet tjera europjane sidoqoft\u0451 vendosin t\u0451 sjellin masa me t\u0451 rrepta restriktive dhe p\u0451rs\u0451ri t\u0451 mbyllin ekonomit\u0451, dhe ne do t\u0451 duhet t\u0451 bejm\u0451 t\u0451 njejt\u0451n gj\u0451. Nuk mund t\u2019ia lejojm\u0451 vehtes t\u0451 b\u0451hemi Suedia. Ajo do t\u0451 shkaktoj\u0451 d\u0451me t\u0451 m\u0451dha, sh\u0451ndet\u0451sore dhe ekonomike, dhe kjo duhet t\u0451 jet\u0451 shum\u0451 e qart\u0451 p\u0451r t\u0451 gjith\u0451.<\/p>\n<p>N\u0451 k\u0451t\u0451 pikpamje edhe nuk duhet t\u0451 shkojme shum\u0451 larg, mjaftuesh\u0451m \u0451sht\u0451 t\u0451 shohim fqinj\u0451t. Greqia \u0451sht\u0451 shembull i shk\u0451lqyesh\u0451m p\u0451r menaxhim t\u0451 suksessh\u0451m me kriz\u0451n-ka dhjet\u0451 her\u0451 m\u0451 pak viktima nga KOVID-19 n\u0451 1 milion banor\u0451, edhe pse jan\u0451 vend turistik. Edhe rr\u0451nia e PBB n\u0451 kuartalin e dyt\u0451 nuk \u0451sht\u0451 shum\u0451 m\u0451 e lart\u0451 se rr\u0451nia jon\u0451 15.3% vs. 12.7% edhe pse turizmi i tyre ka rr\u0451nie t\u0451 madhe. Ata m\u0451\u00a0<a href=\"https:\/\/greece.greekreporter.com\/2020\/09\/21\/stricter-measures-imposed-in-athens-to-limit-spread-of-covid\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">filluan<\/a>\u00a0me masa t\u0451 reja restriktive, edhe pse dit\u0451ve t\u0451 fundit kan\u0451 rreth 300 t\u0451 infektuar n\u0451 baz\u0451 ditore(sikur te ne t\u0451 ket\u0451 60).<\/p>\n<p>Nuk duhet ti p\u0451rs\u0451ritim gabimet e t\u0451 kaluar\u0451s dhe t\u0451 b\u0451jme l\u0451shime dhe t\u0451 n\u0451nshtrohemi n\u0451n shtypjet, si\u00e7 b\u0451hej muajt e fundit me komunitetet fetare, restorantet, bastoret dhe grupet tjera ndikuese. Masat duhet n\u0451 m\u0451nyr\u0451 t\u0451 regullt t\u0451 respektohen nga ana e t\u0451 gjith\u0451ve, dhe n\u0451 qoft\u0451 se dikush nuk e b\u0451n at\u0451, organet p\u0451rkat\u0451se duhet t\u0451 sanksionojn\u0451. Arsyetime t\u0451 llojit se n\u0451 at\u0451 m\u0451nyr\u0451 ju b\u0451het d\u0451m qytetar\u0451ve, absolutisht nuk kan\u0451 pesh\u0451. D\u0451mi b\u0451het me josanskionimin, se n\u0451 at\u0451 menyr\u0451 p\u0451rhapet virusi, dhe m\u0451 tej rezikohet sh\u0451ndeti i tyre dhe ekonomia.<\/p>\n<p>P\u0451r periudh\u0451n e re t\u0451 masave restriktive, do t\u0451 duhet t\u0451 pregaditen masa t\u0451 reja ekonomike, q\u0451 t\u0451 perkrahen ata q\u0451 do t\u0451 preken nga restrikcionet. Masat nuk duhet n\u0451 esenc\u0451 t\u0451 dallojn\u0451 shum\u0451 nga ato masa q\u0451 ishin t\u0451 sjellura deri tani, por duhet t\u0451 jen\u0451 m\u0451 mir\u0451 t\u0451 dizajnuara dhe t\u0451 eliminohen mang\u0451sit\u0451 e tyre. Duhet t\u0451 jen\u0451 m\u0451 t\u0451 targetuara. P\u0451rkatesisht, t\u0451 mbarojn\u0451 tek ata q\u0451 m\u0451 s\u0451 tep\u0451rmi kan\u0451 nevoj\u0451 p\u0451r ndihm\u0451, si\u00e7 jan\u0451 kompanit\u0451 e vogla, pun\u0451tor\u0451t, ata q\u0451 kan\u0451 mbetur pa pun\u0451 dhe t\u0451 varf\u0451rit.<\/p>\n<p>Duhet t\u0451 ket\u0451 pako t\u0451 ve\u00e7ant\u0451 t\u0451 masave vet\u0451m p\u0451r kompanit\u0451 e vogla, me shembullin e shteteve m\u0451 t\u0451 zhvilluara. Ajo pako, p\u0451rve\u00e7 p\u0451rkrahje p\u0451r tejkalimin e problemeve t\u0451 likuiditetit dhe p\u0451r pagat e pun\u0451tor\u0451ve, duhet t\u0451 siguron dhe p\u0451rkrahje p\u0451r transformim digjital t\u0451 kompanive t\u0451 vogla, p\u0451rkat\u0451sisht orientim kan puna on-line, shitje elektronike dhe t\u0451 ngjashme. Kjo \u0451sht\u0451 dhe rekomandimi i par\u0451 i\u00a0<a href=\"https:\/\/www.oecd.org\/south-east-europe\/COVID-19-Crisis-Response-Western-Balkans.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u041e\u0415CD<\/a>\u00a0p\u0451r ndihm\u0451n e kompanive t\u0451 vogla n\u0451 k\u0451t\u0451 pandemi.<\/p>\n<p>Masat e reja ekonomike duhet tju kushtojn\u0451 m\u0451 tep\u0451r v\u0451mendje edhe qytetar\u0451ve. P\u0451rkrahja e tyre nuk duhet t\u0451 jet\u0451 me\u00a0<a href=\"https:\/\/www.kupuvamdomasno.gov.mk\/mk\/info\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kartela pagesore<\/a>\u00a0nga 3000 ose 9000 denar\u0451. Kjo \u0451sht\u0451 nj\u0451 ofendim p\u0451r qytetar\u0451t. N\u0451 shtet me dallime m\u0451 t\u0451 medhaja sociale n\u0451 Europ\u0451, jan\u0451 t\u0451 nevojshme ndryshime sistemore p\u0451r menaxhimin me varf\u0451rin\u0451, nevoitet sistem social q\u0451 do t\u0451 marr\u0451 nga ata q\u0451 kan\u0451 dhe t\u2018ju jepet atyre q\u0451 nuk kan\u0451, dhe k\u0451to kriza jan\u0451 moment m\u0451 i mir\u0451 p\u0451r ashtu lloj ndryshime kruciale.<\/p>\n<p>P\u0451rfundimisht- duhet t\u0451 gjith\u0451 t\u0451 kuptojm\u0451 se sh\u0451ndeti publik dhe ekonomia shkojn\u0451 s\u0451 bashku, dor\u0451 p\u0451r dore. N\u0451se sh\u0451ndeti publik \u0451sht\u0451 n\u0451 gjendje t\u0451 mir\u0451, nuk do t\u0451 jet\u0451 as ekonomia. Edhe n\u0451 ket\u0451 pandemi, edhe n\u0451 koh\u0451ra t\u0451 \u201cqeta\u201d. P\u0451r at\u0451, duhet t\u0451 fillojm\u0451 t\u0451 kujdesemi m\u0451 teper p\u0451r t\u0451.<\/p>\n<p>Iniciativa\u00a0<strong>&#8220;<\/strong><strong><a href=\"https:\/\/respublica.edu.mk\/blog-sq\/ekonomija-sq\/sa-m-e-r-nd-gjendja-n-sh-ndetsi-aq-m-e-keqe-ekonomia\/sq\/prikazni-od-regionot\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tregime nga rajoni #2<\/a><\/strong><strong>&#8220;<\/strong>\u00a0zbatohet nga\u00a0<a href=\"https:\/\/respublica.edu.mk\/blog-sq\/ekonomija-sq\/sa-m-e-r-nd-gjendja-n-sh-ndetsi-aq-m-e-keqe-ekonomia\/sq\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Res Publica<\/strong><\/a>\u00a0and\u00a0<a href=\"https:\/\/iks.edu.mk\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Institute of Communication Studies,<\/a>\u00a0\u2013 IKS (Maqedonia), n\u00eb bashk\u00ebpunim me\u00a0<a href=\"https:\/\/analiziraj.ba\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Analizo.ba<\/strong><\/a>\u00a0(BeH),\u00a0<a href=\"https:\/\/sbunker.net\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Sbunker<\/strong><\/a>\u00a0(Kosov\u00eb) nisma qytetare\u00a0<a href=\"https:\/\/nedavimobeograd.rs\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Ne davimo Beograd<\/strong><\/a>\u201c (Serbi),\u00a0<a href=\"https:\/\/abcnews.al\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">ABCnews.al<\/a>\u00a0(Shqip\u00ebri),\u00a0<a href=\"https:\/\/www.prlija.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Prlija<\/a>\u00a0(Kroacia),\u00a0<a href=\"https:\/\/www.segabg.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">SEGA<\/a>\u00a0(Bullgaria) dhe\u00a0<a href=\"https:\/\/www.pcnen.com\/portal\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>PCNEN),<\/strong><\/a>\u00a0(Mali i Zi).<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sh\u0451ndeti publik dhe ekonomia kan\u0451 lidhshm\u0451ri edhe n\u0451 koh\u0451 t\u0451 pandemis\u0451, dhe p\u0451r at\u0451 arsye m\u0451nyra m\u0451 e mir\u0451 q\u0451 ti ndihmohet ekonomis\u0451 n\u0451 k\u0451t\u0451 kriz\u0451 \u0451sht\u0451 q\u0451 t\u0451 vendosen restrikcione adekuate q\u0451 pandemia t\u0451 vihet n\u0451n kontroll. KOVID-19 pandemia shkaktoi kriz\u0451n ekonomike m\u0451 t\u0451 madhe qysh nga koha pas Luft\u0451s s\u0451 Dyt\u0451 Bot\u0451rore. Ekonomia [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":59,"featured_media":7630,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[13],"tags":[1156,1155],"ppma_author":[69],"class_list":["post-7681","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analize","tag-1156","tag-tregime-nga-rajoni"],"authors":[{"term_id":69,"user_id":59,"is_guest":0,"slug":"branimir-jovanoviq","display_name":"Branimir Jovanoviq","avatar_url":{"url":"https:\/\/sbunker.org\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/download-1-3.jpg","url2x":"https:\/\/sbunker.org\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/download-1-3.jpg"},"user_url":"","last_name":"Jovanoviq","first_name":"Branimir","description":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7681","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/59"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7681"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7681\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7682,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7681\/revisions\/7682"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7630"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7681"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7681"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7681"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/sbunker.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=7681"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}